Kõik algas aastal 1921, kui leiutaja Edmond Michel seisis ühe Louisianas (Ameerika) asuva suhkruroopõllu ääres. Ta nägi, kuidas töölised kasutasid matšeetesid, et raiuda endale teed läbi tiheda ja kõva suhkruroo. See oli ränkraske töö. Seda nähes mõtles Michel, et selle töö tegemiseks peab leiduma kergem viis. Just see mõte viis hiljem firma Skil Corporation asutamiseni.

Hiljem arendas Michel oma New Orleansi töökojas välja mehhaniseeritud matšeete. Kuid selleks, et asi töötaks, oli esmalt vaja tera kuidagi pöörlema saada. Peatselt hakkas Michel oma esialgset ideed edasi arendama ja 1923. aastal töötas ta välja maailma esimese elektrilise käsisae. Õige pea ilmus New Orleansi ajakirjas tema leiutist tutvustav artikkel.

Seda artiklit luges kinnisvaraarendaja Joseph W. Sullivan reisil Minneapolisest Floridasse. Tema meelest oli idee suurepärane ja ta läks kohe New Orleansi, et Edmond Micheliga kohtuda.

Pärast elektrilise käsisae järgmisi edasiarendusi asutasid Edmond Michel ja Joseph W. Sullivan 1924. aastal firma „The Michel Electric Handsaw Company“. Nad nimetasid oma revolutsioonilise sae SKILi saeks („Skilsaw“). 

Edmond Michel soovis jätkata oma lemmiktegevusega – leiutamisega. Seepärast lahkus ta 1926. aastal firmast. Samal aastal sai firma „The Michel Electric Handsaw Company“ uueks nimeks „SKILSAW Incorporated“. Sama aasta lõpuks oli toodetud juba 2000 ketassaagi. 

Sellel aastal kasutati elektriliste tööriistade tootmiseks esmakordselt valualumiiniumi. SKIL oli üks esimesi tootjaid, kes võttis kasutusele alumiiniumi, mis muutis tööriistad kergemaks ja vastupidavamaks. Samal ajal tehti mitu parendust ka tööohutuse valdkonnas. Esimese teisaldatava elektrilise ketassae E mudel („Model E“) töötati välja 1928. aastal.

Sellel aastal kasutati elektriliste tööriistade tootmiseks esmakordselt valualumiiniumi. SKIL oli üks esimesi tootjaid, kes võttis kasutusele alumiiniumi, mis muutis tööriistad kergemaks ja vastupidavamaks. Samal ajal tehti mitu parendust ka tööohutuse valdkonnas. Esimese teisaldatava elektrilise ketassae E mudel („Model E“) töötati välja 1928. aastal.

1936. aastal võttis SKIL kasutusele oma töötajate kindlustus- ja pensionisüsteemi. See oli tookord väga eesrindlik, kuna töökohti oli ikka veel vähe ja firmad ei pakkunud oma töötajatele mingeid lisasoodustusi. 

SKILi lipulaeva – ketassae „Model 77“ – tootmist alustati 1937. aastal. See tööriist oli tugev ja töökindel ja muutus peagi tööstuses standardiks. Müügimehed nimetasid seda oma aja parimaks käsielektrisaeks. 

SKILi lipulaeva – ketassae „Model 77“ – tootmist alustati 1937. aastal. See tööriist oli tugev ja töökindel ja muutus peagi tööstuses standardiks. Müügimehed nimetasid seda oma aja parimaks käsielektrisaeks. 

SKILi lipulaeva – ketassae „Model 77“ – tootmist alustati 1937. aastal. See tööriist oli tugev ja töökindel ja muutus peagi tööstuses standardiks. Müügimehed nimetasid seda oma aja parimaks käsielektrisaeks. 

Edukale ekspordile tuginedes otsustas SKIL luua oma esinduse Euroopas. 1961. aastal avati Madalmaades Bredas Skil Nederland N.V., mille tegevdirektoriks määrati John W. Sullivan, firma asutaja Joseph Sullivani pojapoeg. Sama aasta lõpus laiendas SKIL oma tegevust, avades arvukalt müügiesindusi kogu Euroopas. Breda keskusest sai SKILi Euroopa peakorter, kust juhiti tegevust kogu Euroopa turul. 

Kaasasutaja Joseph Sullivani poeg Bolton Sullivan külastas SKILi peakorterit Bredas. 1966. aastal toodeti kümnemiljones SKILi elektriline tööriist. 

1996. aastal omandas SKILi Robert Bosch GmbH. 

1996. aastal omandas SKILi Robert Bosch GmbH. 

Euroopas esitleti SKILi uusi aiatööriistu. Kõikidel SKILi aiatööriistadel on ainulaadne lihtsa hoiustamise süsteem („Easy Storage System“), mis võimaldab tööriistu ruumisäästvalt ja mugavalt hoiule panna. 

Euroopas esitleti SKILi uusi aiatööriistu. Kõikidel SKILi aiatööriistadel on ainulaadne lihtsa hoiustamise süsteem („Easy Storage System“), mis võimaldab tööriistu ruumisäästvalt ja mugavalt hoiule panna.